Soovituste eesmärk on süvendada arusaamist holokaustist, esitades olulisi küsimusi holokausti ajaloolise konteksti, holokausti mahu ja ulatuse ning toimunu põhjuste kohta. Selles peatükis on rida kriitilise tähtsusega küsimusi, mida haridustöötajad saavad holokausti teema raamistamiseks kasutada.
Holokausti õpetamine ja õppimine sõltub riigi ja kohalikust kontekstist. Sellest lähtudes saab otsustada, mis küsimusi käsitleda põhjalikumalt ja millele suunata täpsemat tähelepanu. Holokaustile pühendatud aeg peab olema piisav selleks, et õppijad saaksid mõtestatult ja pealiskaudsusest hoidudes vastata järgmistele küsimustele:
- Millised olid selle genotsiidi ajaloolised tingimused ja olulisemad etapid?
- Miks ja kuidas inimesed neid kuritegusid toime panid või neis kaasosalisteks said?
- Kuidas juudid reageerisid tagakiusamisele ja massimõrvadele?
- Miks ja kuidas mõned inimesed neile kuritegudele vastu hakkasid?
- Selles peatükis esitatud teemad ja küsimused ei ole ammendavad, vaid pigem annavad peamised õpieesmärgid ja -sisu. Pidage meeles, et holokausti probleemid muutuvad ajas; küsimused, mis ei tundu praegu olulised, võivad muutuda väga tähtsaks tulevikus. Julgustame haridustöötajaid neid piiranguid silmas pidades looma õppijatele võimalusi uurida järgnevaid teemasid ja küsimusi.
Mida õpetada: peamised pidepunktid ajaloost
Holokaust oli riiklikult rahastatud süsteemne juutide tagakiusamine ja hävitamine Natsi-Saksamaa ja tema kaasosaliste poolt aastatel 1933–1945. Kogu kontinenti hõlmav genotsiid ei hävitanud mitte ainult üksikisikuid ja perekondi, vaid sajandite jooksul välja kujunenud kogukondi ja kultuure.
2.1 HOLOKAUSTI ULATUS
Õppijad peaksid teadma ja mõistma, et holokaust oli kogu kontinenti hõlmav genotsiid, millega ei hävitatud mitte ainult üksikuid inimesi ja peresid, vaid terveid kogukondi ja kultuure, mis olid Euroopas sajandite jooksul kujunenud.
2.2 MIKS JA KUIDAS SEE JUHTUS
Õppijatele tuleks anda võimalus uurida, miks ja kuidas holokaust toimus, mh:
● mis olid selle genotsiidi olulisimad etapid, pöördepunktid ja otsused?
● miks ja kuidas inimesed neid kuritegusid toime panid või neis kaasosalisteks said?
● kuidas juudid tagakiusamisele ja massimõrvadele reageerisid?
2.3 KONTEKST JA ARENG
Et mõista, kuidas holokaust võimalikuks sai, tuleb teemat käsitleda mitmest perspektiivist ja eri protsessidest lähtudes. Läbivalt on oluline luua seoseid riikide ja kohaliku kontekstiga ning seda konteksti uurida.
2.3.1 Holokausti eeldused
- Mis oli judaismivastasus Euroopas ja kuidas see oli seotud kristliku õpetusega?
- Kuidas 19. sajandil arenesid antisemitism ja rassiteooria ning kuidas need olid seotud natsionalistlike ideoloogiatega?
- Milline oli esimese maailmasõja ja poliitiliste arengute mõju juudi/mittejuudi suhetele Euroopas sõdadevahelisel perioodil?
2.3.2 Natside esiletõus, nende maailmavaade, rassiideoloogia ja poliitiline tegevus
- Kuidas ja miks natsid suunasid oma propaganda ja poliitika juutide vastu?
- Kuidas natsionaalsotsialistliku diktatuuri kehtestamine, eelkõige põhiõiguste ja õigusriigi ideede väärastumine sillutasid teed holokaustile ja kuidas saksa ühiskond sellele protsessile reageeris?
- Kuidas natsid võtsid enne sõda sihikule just juutide õigused ja vara?
- Kuidas maailm reageeris natside valitsemisele ja poliitikale?
2.3.3 Holokausti käik ja areng teise maailmasõja kontekstis
- Kuidas natsid karmistasid juutide tagakiusamist pärast seda, kui Natsi-Saksamaa oli alustanud teist maailmasõda, ja kuidas sõja käik seda mõjutas?
- Kuidas ja miks natsid korraldasid juutide varade sundvõõrandamise ja kuidas see mõjutas juutide ellujäämisvõimalusi?
- Millised olid eri tüüpi getod ning kuidas neid kasutati kogukondade eraldamiseks, koondamiseks ja tagakiusamiseks?
- Kuidas suutsid liikuvad tapmiskomandod (Einsatzgruppen) mõrvata sadu tuhandeid juute poole aasta jooksul pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule?
- Mis etapis natsid otsustasid, et taotlevad kõigi Euroopa juutide hävitamist?
- Kuidas puuetega inimeste massiline hävitamine sillutas teed juutide süstemaatilisele tapmisele?
- Kuidas natsid kasutasid surmalaagreid ja teisi koonduslaagreid, et saavutada soovitud „Euroopa juudiküsimuse lõplik lahendus“?
- Milline oli Natsi-Saksamaa liitlasriikide ja okupeeritud riikide koostöö või vastuseisu mõju tagakiusamisele?
- Mis rolli mängis Natsi-Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine holokausti lõpetamises?
2.3.4 Sõjajärgne aeg: vahetu järelmõju
- Mis probleemidega seisid holokaustis ellujäänud silmitsi pärast vabastamist? Kuidas erines ellujäänud juutide ning tagakiusamise ja sõjategevuse mittejuutidest ohvrite olukord pärast vabastamist?
- Mis üleminekuõiguse elemendid loodi pärast natsirežiimi ja sõja lõppu Euroopas? Mille poolest need olid edukad? Mida ei õnnestunud saavutada?
2.4 KONTSEPTSIOONI MÕISTMINE
Õppijad peaksid oskama eristada erinevaid natside ja nende kaasosaliste toime pandud massikuritegusid, millest igaühel on oma põhjused ja tagajärjed.
Arutleda võib järgmiste küsimuste üle:
- Millised rühmad langesid natside tagakisamise ja massihävituse ohvriks? Mis põhjusel ja mis tagajärgedega?
- Kuidas on juutide genotsiid seotud natside ja nende kaasosaliste toime pandud teiste metsikustega, nt romade genotsiidiga?
2.4.1 Vastutus
Et õppijad hakkaksid mõistma, kuidas holokaust sai võimalikuks, ja mõtlema, mis küsimusi see tõstatab tänapäeva ühiskondade jaoks, peavad nad aru saama, et vastutus nende kuritegude eest ei lasu ainult Hitleril ja natsidel.
Arutleda võiks järgmiste küsimuste üle:
- Kes vastutas ja kes oli kaassüüdlane ning millised olid nende motiivid? Kuidas erineb vastutus ja kaassüü?
- Tapmistes osalesid valdavalt mehed, aga milliseid toetavaid rolle täitsid naised ja millist vastutust naised nende kuritegude eest kannavad?
- Mis rolli mängis kohalik mittejuudi ja juudi rahvastik (nii päästjate kui ka kaasosalistena)?
- Millised olid okupeeritud riikide rahvastiku enamuse hoiakud juutide tagakiusamise ja hävitamise suhtes?
- Kes võtsid riski aidata ja päästa juute? Mis oli nende motivatsioon? Mis takistas või pani teisi kõhklema, et nad ei käitunud samuti?
- Mida juutide tagakiusamisest ja hävitamisest teati ning millal sellest teada saadi?
- Kuidas maailmas reageeriti, kui saadi teada juutide tagakiusamisest ja hävitamisest?
- Mida teati romade genotsiidist ja miks sellele ei pööratud natside mõjupiirkonnast väljaspool tähelepanu?
- Mida tegid liitlasriigid, neutraalsed riigid, kirikud ja teised natside kuritegude ohvrite päästmiseks ning kas nad oleksid võinud teha rohkem?
2.4.2 Ohvrite tegevusvõimekus
On tähtis, et holokausti ei käsitletaks üksnes toimepanijate allikate, tegevuse või lugude perspektiivist. Juudid ja teised ohvrid peavad ilmuma ajaloo areenile oma konteksti ja ajalooga indiviidide ja kogukondadena, mitte passiivsete objektidena, keda massiliselt mõrvati. Haridustöötajate ülesanne on aidata õppijatel mõista, et ohvritel oli tegevusvõimekus ja nad reageerisid nende kallal toime pandavatele kuritegudele nii palju kui suutsid, vastavalt oma varasemale arusaamisele maailmast ja oma kohast selles ning neile tol ajal kättesaadavale infole. Arutleda võiks järgmiste küsimuste üle:
Sõjaeelne elu
- Kuidas juudid oma koduriikides elasid ning kuidas natside, nende liitlaste ja kaasosaliste algatatud tagakiusamine nende elu mõjutas?
Reaktsioonid ja vastuhakk
- Kuidas natsid isoleerisid juute ülejäänud ühiskonnast? Kuidas juudid isolatsioonile reageerisid?
- Mis iseloomustas juutide juhte, haridust, kogukonda, usutegevust ja kultuuri holokausti ajal?
- Mil määral ja kuidas juudid said vastu hakata? Mil määral nad vastu hakkasid? Mis piiras nende otsuseid ja tegevust või mis võimalusi neil oli otsustamiseks ja tegutsemiseks?
- Kuidas erines natside tagakiusamine meeste, naiste ja laste puhul ning kuidas nad sellele reageerisid?
2.4.3 Holokausti olulisus tänapäeval
Õppijatele tuleks anda võimalus arutleda, milline on holokausti ajaloolise kogemuse tähendus tänapäeval. Arutleda võiks järgmiste küsimuste üle:
- Kuidas aitab natsiideoloogia ohvrite tagakiusamise uurimine mõista inimõiguste rikkumiste mõju tänapäeva ühiskondades? Eelkõige mida see räägib meile seostest stereotüüpide, eelarvamuste, süüdlaste otsimise, diskrimineerimise ja tagakiusamise ning genotsiidi vahel?
- Kuidas võivad teadmised holokausti eelsetest, aegsetest ja järgsetest juudi põgenikest olla olulised tänapäeva põgenikekriiside mõistmisel?
- Mida võib holokausti käsitlemine rääkida meile genotsiidi, selle eest hoiatavate märkide ja sekkumisvõimaluste kohta, mis võiksid aidata ennetada tänapäeva genotsiide?
- Kas on kontekste, kus holokausti kujundite ja viidete kasutamine ei ole mõttekas või on tõeliselt probleemne? Kas on holokausti kujutamise viise, mis on eriti probleemsed?
Teised katkendid soovitustest siin:
