Miks õpetada holokausti?

Iga aine õpetamise eesmärk on rakendada tegevusse õpilaste intellektuaalne teadmishimu, et ergutada kriitilist mõtlemist ja isiksuse arengut. Seetõttu on oluline, et õpetajad arvestaksid igale ainele lähenemises alati loogilisi põhiküsimusi.

Kui õpetajad hakkavad kaaluma holokaustialaste õppetundide aluseid, siis valivad nad tõenäoliselt sellise sisu, mis arvestab õpilaste huve ning annab selgema ettekujutuse keerulisest ajaloost.

Järgnevad kaalutlused võiksid ergutada mõtisklema holokausti õpetamise aluste üle:

  1. Holokaust oli veelahkme tähendusega sündmus - mitte ainult 20. sajandi jaoks, vaid kogu inimkonna ajaloos. See oli pretsedenditu katse mõrvata terve rahvus ja hävitada tema kultuur. Holokausti on vaja tundma õppida, sest see kõigutas põhjalikult tsivilisatsiooni aluseid.
  2. Holokausti põhjalik uurimine aitab õpilastel mõelda võimu kasutamisest ja kuritarvitamisest, indiviidide, organisatsioonide ja rahvaste rollidest ning vastutusest, kui nad puutuvad kokku inimõiguste rikkumistega. See võib tõsta teadlikkust genotsiidi võimalikkusest kaasaegses maailmas.
  3. Holokausti õppimine aitab arendada õpilaste arusaamist eelarvamuste, rassismi, antisemitismi ja stereotüüpide kujunemisest ja levikust ükskõik millises ühiskonnas. See aitab süvendada õpilastes veendumust, et pluralistlikus ühiskonnas kujutab mitmekesisus endast väärtust, samuti ergutada arusaamist vähemuste olukorrast.
  4. Holokaust on näide sellest, kuidas kaasaegne rahvas võib kasutada oma tehnoloogilisi teadmisi ja kogemusi ning bürokraatlikku infrastruktuuri sellise hävitava poliitika elluviimiseks, mis ulatub sotsiaalsest sahkerdamisest genotsiidini.
  5. Holokaust annab konteksti selliste ohtude uurimiseks, mis tulenevad asjaolust, et inimesed jäävad ükskõikseks ja ei astu välja teiste rõhumise vastu.
  6. Kui õpilased mõistavad paljusid ajaloolisi, sotsiaalseid, religioosseid, poliitilisi ja majanduslikke tegureid, mis kumuleerudes kutsusid esile holokausti, saavad nad teadlikuks ajalooprotsessi keerukusest ning omavad ettekujutust sellest, kuidas teatud tegurite kokkulangemine võib kaasa aidata demokraatlike väärtuste lammutamisele. Õpilased jõuavad arusaamisele, et demokraatlikus ühiskonnas on iga kodaniku kohustus õppida ära tundma ohumärke ja teada, millal on vaja reageerida.
  7. Holokaust on saanud paljude maade kultuuride keskseks teemaks. Seda kajastatakse nii esinemistes meedias kui ka rahvakultuuris. Holokaustiharidus saab õpilastele pakkuda ajaloolist teavet ja oskusi nende kultuuriliste ilmingute mõistmiseks ja hindamiseks.